Paula Veidenbauma ja Diāna Mikāne küsivad, kuidas rääkida raudteest, mis praegu eksisteerib üksnes meie kujutluses, aga sellest hoolimata on meie igapäevaelus vägagi kohal.
Taristu ehk alusehitus (infrastruktuur) kannab või teenindab pealisehitust. Pealisehitus (superstruktuur) peab arvestama aluse kandevõimega ega tohi seda ülekoormata. Seoste ja sõltuvuste mitmekesisus kujundab kestliku ja säilenõtke elurikkuse, nende lihtsustamine muudab elu haavatavaks.
Hooletaristu kui kogukondlik algatus läheb kaugemale pelgast funktsionaalsusest, luues sidemeid, mis kosutavad vaimu ja soodustavad kollektiivset paranemist. Lisa Goncharenko tutvustab nelja Ukraina algatuse ja vabaühenduse kogemust, mis puudutavad Ukraina ülesehitamist keset käimasolevat sõda.
Arhitektuuribüroo nostalgiline kuvand joonestuslaudadest ja rapidograafidest on taasiseseisvunud Eestis sündinud põlvkonnale võõras. Oma arhitektuuriõpinguid alustasime baastasemel arvutioskust omandades ning astusime julgelt 2D ja 3D, visualiseerimise ja BIM-projekteerimise maailma.
„Crystal Computing (Google Inc., St. Ghislain)“ on videopõhine uurimistöö Belgias Saint-Ghislainis asuvast Google'i andmekeskusest.
Maxime Cunin disainibüroost Superworld kirjutab jagamistaristu loomisest.
Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgemas disainikoolis G. Ware Travelstead arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava juht. Peale oma tegevuste Bostonis on tal tihe side Tallinna ja Eesti kunstiakadeemiaga, kus on juhendanud doktorante ja nõustanud arhitektuuriteaduskonda. Hiljuti nimetas ülikool Antoine Piconi tema saavutuste ja teenete eest audoktoriks.
Kümmekond aastat tagasi korraldas Tallinna linn innovaatiliste lahenduste ideevõistluse. Meretrammi idee sai auhinnalise koha ja on kantud ka Tallinna innovaatiliste ideede teekaardile. Villem Tomiste visandab ühest võimalikust taristust võrsuvad võimalused.
Me oleme loonud tohutud süsteemid ja võrgustikud – globaalne majandus, õigus, transport, energeetika, toit –, mida tehnosfääri masinavärk töös hoiab. Taristus on ilmselged struktuursed vead, mis koormavad meie planeeti ning mida üritatakse nn rohepoliitikaga lappida.
Reinis Hofmanise fotoseeria inimloodud taristust, mis vormib meie avalikku ruumi.
Kust läheb piir tegeliku arengu ja mõttetu ehitamise vahel? Kuidas kasutada betooni otstarbekalt ja mitte raiskavalt? Millisel kujul võiks betoon tänasel päeval arhitektuuris esineda?
Toimetaja Valik
Sajandat sünnipäeva tähistav Eesti Arhitektide Liit asendab missioonitundest nüüdisajal puuduvat riigiarhitekti institutsiooni. Ruumiloomes vältimatu valdkondadeülese koostöö korraldamisest Paide riigigümnaasiumi asukohavaliku näitel kirjutab liidu juht Andro Mänd.
Paide riigigümnaasium on suurepärane näide ajaloolise ruumi ja nüüdisaegse arhitektuuri teineteist täiendavast dialoogist.
Milline peaks olema suhe ruumi ja tema ümbrus(t)e vahel, et vältida ruumi esemestamist, hoonete või maa-alade käsitlemist kas skulptuuride või täielikult kontrollitavate esemetena?
1990. aastatel, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist ehitati vähe, kuid debatid ja praktikad, mis tol ajal tooni andsid, panid paljuski aluse sellele, millised jõujooned on viimastel kümnenditel arhitektuuris valitsenud. Fotol Naissaare äri- ja kultuurikeskus, Tõnis Vint, 1992-1995.
Teist põlve arhitekt Ralf väidab, et tal ei ole eriala suhtes illusioone; seda muljetavaldavama järjekindlusega seisab ta projekteerimisprotsessis arhitektuurse tuumidee säilimise eest. Arhitektiks olemine defineerib Ralfi kogu tegevust ja maailmavaadet töötegemisest reisimiseni – võib-olla ainult muusikal õnnestub hetkiti samavõrdse tähelepanu eest võistelda. Küsis Ingrid Ruudi.
Villem Tomiste on nagu Noor-Eesti tegelane – siiralt euroopalik ja linlik, kutsudes kohalikus alalhoidlikus kultuuris kohati esile skepsist. Erinevalt nii mõnestki ühiskondlikku hüve jutlustavast arhitektist elab ta ka ise moel, mida oma linnavisioonides propageerib – üdini urbanistlikult, jalgsi ja trammiga liigeldes, ülearu tarbimata ja esteetiliselt viimistletult. Kaasaegne ruumikultuur on tema jaoks võimaluste väli, mis ulatub linnaruumi- ja maastikuprojektidest dialoogideni nüüdismuusika, kujutava kunsti ja mitmesuguste näitusepraktikatega.
Küsis Ingrid Ruudi.
Sajandat sünnipäeva tähistav Eesti Arhitektide Liit asendab missioonitundest nüüdisajal puuduvat riigiarhitekti institutsiooni. Ruumiloomes vältimatu valdkondadeülese koostöö korraldamisest Paide riigigümnaasiumi asukohavaliku näitel kirjutab liidu juht Andro Mänd.
Enam loetud
Fotod seeriast “Shanghai, viimane lennuk”, mis dokumenteerivad Tartu Hiinalinna aedasid, 2017.
Eesti ruumiamet saab pakkuda samasugust, 21. sajandil vältimatut integraalset vaadet elukeskkonnale ning olla tugeva kõlapinnaga autoriteetne üksus, kelle läbimõeldud ruumiotsustele ja heale nõule saab alati loota nii keskvõim, kohalik võim kui ka erasektor ja laiem avalikkus.
Rotermanni kvartal on taasiseseisvunud Eesti esimene ambitsioonikas katse luua terviklikku ja arhitektuurselt kõrgetasemelist linnaruumi. Tänavu möödub 20 aastat, mil kinnitati piirkonna arengu aluseks olev tsoneerimiskava. Urbanist Mattias Malk uurib, mida õppida märgilise ja murrangulise ruumi kujunemisest.
Materjali kasutamine lähtuvalt tema spetsiifilistest omadustest väldib soovimatuid projektimuudatusi ja suunab kasutaja kogemust. Miks ei võiks arhitektuur olla materjali innovatsiooni tüüriv valdkond?
Maja talv 2021 on ilmunud! Uurime, kuidas nutiteemad elukeskkonna heaks tööle panna. Millised targa linna teemad on Eestis laual omavalitsustes, akadeemias ja erasektoris ning milline tervikpilt neist moodustub?
